Eesmärk
Esmaabi põhiliseks eesmärgiks on kannatanu elu päästmine ja tema tervise säilitamine õnnetusjuhtumi või äkilise haiguse puhul, kuni temani jõuab kvalifitseeritud meditsiiniline abi.
Õnnetusi võib juhtuda kõikjal: kodus, tänaval, teedel, avariides ja katastroofides. Väga tihti hukkub kannatanu mitte sellepärast, et tegemist oleks raske traumaga, vaid sellepärast, et kõrvalolevatel inimestel, tunnistajatel, töökaaslastel, sugulastel, tuttavatel või sõpradel puuduvad elementaarsed teadmised esmaabist. Nende teadmiste puudumise või ebapiisavuse põhjuseks võivad olla mitte ainult hooletus ja ükskõiksus, vaid ka näiline kindlustunne, et nendega ei saa midagi juhtuda ja õnnetused käivad neist kauges kaares mööda. Esmaabi on selline abi, mis sisaldab lihtsamaid meditsiinilisi toiminguid, mida teostatakse sündmuskohal ja selle läheduses õnnetusjuhtumi korral. Kuni meditsiinitöötajate saabumiseni võib sündmuskohal reeglina teostada järgmisi esmaabitoiminguid: peatada verejooksu, vabastada hingamisteed, äkk surma puhul alustada kaudse südamemassaaziga, kattes kannatanu soojalt vältida alajahtumist, anda õige asend, siduda või lahastada vigastatud jäse ja palju muuid toiminguid.
Tihti, elupäästva esmaabi andmiseks ei ole vaja muud, kui ainult julgust, kaks kätt ja terve mõistus.
Kui Te olete tööandja, siis vastavalt uuele (01.01.2019) Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusele (§ 132) olete kohustatud:
1) määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu;
2) võimaldama esmaabiandjal täita oma ülesandeid tööajal;
3) korraldama esmaabiandjale omal kulul ja tööajal koolituse ühe kuu jooksul arvates tema määramisest ja täienduskoolituse iga kolme aasta järel, makstes esmaabiandjale koolituse ja täienduskoolituse ajal keskmist tööpäevatasu;
4) paigutama nähtavale kohale esmaabi andmise juhised, hädaabinumbri 112 ning esmaabiandja nime ja telefoninumbri;
5) tagama töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja märgistuse vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud nõuetele, sealhulgas tööülesannete täitmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja eritöömasinates;
6) tagama esmaabiruumi või selleks kohandatava ruumi, millel on märgistus vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 ning millele pääseb ligi kanderaamiga, kui see on vajalik töötajate arvu, ettevõtte tegevuse iseloomu või tervisekahjustuste esinemise sageduse tõttu;
7) tagama tervisekahjustusega töötaja toimetamise vastavalt arsti korraldusele tervishoiuasutusse või koju.
(2) Esmaabiandjale ei pea koolitust korraldama, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.
(3) Esmaabiandja täidab järgmisi ülesandeid:
1) annab tervisekahjustuse korral esmaabi töötajale ja käesoleva seaduse § 1 lõikes 3 nimetatud isikule;
2) kutsub kiirabi;
3) kontrollib regulaarselt esmaabivahendite olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele.