Põletused

Põletus on kuumuse või söövitava kemikaali poolt esile kutsetud kohalik koekahjustus. Enamik põletustest tekib kuuma vedeliku sattumisel nahale. Põletuse sügavus sõltub toimeajast, puutemperatuurist ja esmaabi kvaliteedist. Mida kauem põletusprotsess kestab,seda tõsisem on vigastuse aste ja seda kauem läheb paranemiseks aega.
Igal aastal registreeritakse Eestis üle 5000 põletustrauma, neist umbes 2000 (40%) lastel. Tõsiste põletuste ravi pikk ja keeruline.
Põletuse põhjused:
• Tuleleek
• Kuum aur, vedelik või ese
• Elekter
• Kiirgus
• Söövitavad kemikaalid

Esmaabi

Võimalusel kiiresti alustage põletuskohta jahutama. Jahutamine väldib põletushaava süvenemist kuna kuumuse toimeaeg lüheneb.

• Eemalda sõrmused, käevõrud, käekell, vöö, kingad, pigistavad rõivaesemed enne turse teket.

• Jahuta põlenud nahka jooksva jahe veega. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam.Sobivaim on 18 – 20° kraanivesi ning kestvus 10 – 15 min, see vähendab turse teket ja mõjub valu leevendavalt.  Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi – toimub veresoonte ahenemine ja oht põletuse süvenemiseks.

• Juhul kui põlenud nahapiirkond ületab 20% kehapinnast, võib jahutada ainult mõne minuti, sest vastasel juhul tekib organismi üldise jahtumise oht.

• Peale veega jahutamist kasuta põletusgeeli ja valuvaigestid