Teadvuse haired

Minestus

Minestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud ootamatu vererõhu langusest erinevatel põhjustel ja aju hapnikupuudusest.
Inimene ei tarvitse minestust ette tunnetada, kuid vahel eelneb õhupuudus, higiga kattumine, nõrkus, värisemine jäsemetes. On inimesi, kes oma elu jooksul korduvalt minestavad.
Sageli minestatakse pikemalt õhuta ruumis püstiseismisel (bussis, kaupluses järjekorras seistes), valu korral, raseduse esimestel kuudel, aga ka psühhogeensetel põhjustel – vere nägemine, traagilise sõnumi saamisel, ränga õnnetuse pealtnägemisel.
Minestus:
– inimene variseb ootamatult teadvusetult kokku
– tõelisel minestusel inimene ei vali asendit ega kohta kuhu kukkuda ja võib seetõttu saada vigastusi millegi vastu kukkudes
– minestanu on kahvatu (vahel ei paista see rohke meigi tõttu välja), kaetud kerge higiga
– vahel võib kokkuvarisemisel esineda kergeid tõmblusi (see pole epilepsia!)
– pulss on nõrk

Kuna minestamise põhjused on erinevad ja mõned nendest võivad olla elule ohtlikud, soovitame alati kutsuda kannatanule kiirabi 112. Enne kiirabi saabumist osuta kannatanule esmaabi.

Esmaabi minestuse puhul:

– pane kannatanu lamama ja tõsta jalad kehast kõrgemale
– vabasta kael, rindkere ja talje pigistavatest rõivastest
– tee aken lahti ja lase tuppa värsket õhku
– kui kannatanu tuli teadvusele, palu tal lamada veel 10-15 min
– kui ta püsti tõuseb kontrolli, et tal uuesti halb ei hakkaks

Kui minestanu ei tule teadvusele, kontrolli pulssi ja hingamist. Nende lakkamisel kutsu kiirabi ja alusta elustamist!

Kooma

Kui inimene kaotas teadvuse või on leitud lebamas maas, peate kõige pealt veenduma, et piirkond on ohutu, ning seejärel kindlaks tegema, kas kannatanu on elus või mitte. Lähenege kannatanu juurde pea poolt ja küsige midagi kõva häälega nt: „ Kas teiega kõik on korras, kas teile abi on vaja?“ Kui kannatanu ei reageeri hääle peale astuge lähemale ja raputage kergelt õlgadest ja küsige uuesti „ Kas teiega kõik on korras, kas teile abi on vaja?“ Kui kannatanu ei reageeri hääle- ega raputamise peale, hüüdke kedagi appi ja paluge kutsuda kiirabi. Järgmiseks kontrollige hingamist. Asetage üks käsi kannatanu otsmikule, kallutage ta pead ettevaatlikult tahapoole. Seda tehes vajub suu pisut lahti. Teise käega tõstke lõug ülespoole ja jälgige, kuulake ja tunnetage hingamist. Vaadage rinna liikumist, kuulake hingamise heli ja tunnetage hingeõhku oma pesaga. Normaalne hingamine pead olema vaikne, 10-16 korda minutis. Kui tunnete ja näete , et kannatanu hingab aga teadvusele ei tule, asetage teda stabiilsesse küliliasendisse ja võimalusel katke teda soojalt, selleks et ei tekkisk alajahtumist.

Kui kannatanu leitud kõhuli või külili ja ta hingab, jätke ta samasse asendis, mis leidsite. Teadvusetuse põhjused on erinevad: alkohoolne mürgistus, peatrauma, ajurabandus, diabeet jne. Kui jätta kannatanu selili, jääb suur oht, et ta võib lämbuda, võimalik, et  keel ja suulagi paneb hingamisteed kinni, või ta oksendammisel  oksemassid sattuvad hingamisteedesse.

Kui kannatanu ei hinga või esinevad üksikud hingetõmbed kohe alustage rindkerekompressioonidega ja suust –suhu hingamisega (NB! Kui olemas kaitsevahendid) vahekorraga 30:2 kuni kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu annab elumärke.