Verejooksude peatamine
Verejooksude peatamine.
Täiskasvanud inimese organismis on umbes viis liitrit verd. Veri ringleb kogu organismis, toimetades kudedele hapniku ja toidaineid. Verejooksu korral väheneb ringleva vere hulk, mille tagajärjel tekib tõsine talitlushäire – Šokk !!! (nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, esineb nõrkus ja jõuetus)
Šokk tekkib siis, kui kaotatud verehulk moodustab umbes 20% vere üldhulgast. Verejooksu põhjustab tavaliselt vigastus, vahel ka haigus. Verejooks võib olla sisemine või väline. Sisemine verejooks ei ole nähtav, sageli on ta salakaval ja annab endast märku alles siis, kui tekkivad šokinähud. Luumurdude korral voolab verd kudedesse ja pole nähtav ja võib olla üsna suur: sääreluumurru korral 500 ml, reieluumurru koral 1000-1500ml, vagnaluude murru korral 2500 ml. Nende luude lahtiste murdude korral on verejooks veelgi suurem. Väline verejooks võib olla venoosne, arteriaalne või kapilaarne. Venoosse verejooksu puhul veri väljub haavast immitsedes ning veri on tume, kuid arteriaalse verejooksu puhul väljub veri haavast surve all, sageli ka pursates ning on helepunast värvi.
Tugev väline verejooks tekib sügava lõike- või rebimishaava korral. See tuleb kiiresti peatada kõigi käepäraste vahenditega, sest võib olla eluohtlik.
Pane kannatanu kiiresti lamama, kuna oma vere nägemine võib kannatanu viia paanikasse või teadvuse kaotamiseni;
Sule verejooks sõrmedega või peopesaga haavale surudes;
Kui verejooks jäsemest ja luumurdu ei ole, tõsta jäse üles;
Esimesel võimalusel tee verdjooksvale haavale rõhkside, kui vastavad sidumisvahendid on käepärast;
Kui rõhkside ei aita aseta jäsemele žgutt;
Kannatanu vajab kiiret transporti haiglasse;
Jälgi šoki tunnused, kannatanu peab lamama, jäse üles tõstetud.
Alajahtumise oht, kata kannatanu soojalt kasutades tekki, jopet, päästetekki vms.
Ole ettevaatlik enne esmaabi andmist ja hinda olukorda. Anna abi kannatanule nii, et see oleks ohutu sinule. Verega levivate nakkushaiguste ohu tõttu pead kasutama kaitsevahendina kummkindaid või kilekotte. Ära eemalda haavas olevaid esemeid.
Verejooksu peatamine žgutiga
Kasutatakse ainult jäseme amputatsiooni !!! ( mitte sõrme amputatsiooni) või mitme verejooksukohaga ulatusliku purustushaava korral või kui rõhkside ei aita !!!!
Ohud:
Zgutt põhjustab tugevat valu;
Allapoole jäävad koed võivad kahjustada.
Tegutsemisejuhend:
Zgutina kasuta käepärast olevat küllalt pikka, tugevat ja laia mitte venivat riiet (5-10cm, et ta ei lõikuks kudedesse);
Aseta haavatu lamama;
Tee zguttiga kaks ringi ümber jäseme, seejärel tee ühekordne sõlm, selle peale pane puupulk ning seo see kahekordse sõlmega kinni;
Puupulka pöörates pinguta žgutti niikaua, kui verejooks jäsemetest lakkab. Seejärel kinnita puupulk teise sidemega, nii et ta lahti ei keeraks. Võimalusel märgi kellaeg;
Kui verejooks on peatatud, tee haavadele rõhkside;
Kui kiirabi brigaadi saabumise aeg on pikk, lõdvesta zgutti iga 20 minuti tagant ja kontrolli uuesti verejooksu. Kui rõhksidemega verejooks on peatatud, ära keera zgutti tagasi.
AMPUTATSIOON
Sule verejooks;
Paki amputeeritud kehaosad marlisse või puhtasse rätikusse, aseta veekindlasse kilekotti ning seejärel jäätükkide vahele (amputeeritud osa peab säilitama puhtas, jahedas ja kuivas keskonnas);
Kutsuge kiirabi 112 ;
Lase kannatanul vaadata eemale, mitte amputeeritud osa peale;
Kui kannatanu on näost kahvatu ja/või kaetud külma higiga, aita tal pikkali heita ja tõsta jalad kergelt ülesse (vigastatud jäset ära tõsta);
Kui kehaosa ripub veel mingil viisil keha küljes, siis ära eemalda seda keha küljest, vaid mähi riidesse
NINAVEREJOOKS
Põhjused: nuuskamine, kõrge vererõhk, trauma, hüübimishäired
Kuidas peatada ninaverejooks?
Istuge;
Painutage pea ette;
Suruge ninatiivad kokku;
Ninale ja kuklale asetage külmakoti kaetud rätikuga;
Hingage rahulikult läbi suu;
Ärge neelake verd alla, sülita välja (meie orgamism ei seedista verd ja võib esilekutsuda spontaane okse);
Kui verejooks ei peatu 20 minuti jooksul, kutsu kiirabi.
Kohe kutsu Kiirabi 112, kui on teada et kannatanu tarvitab verevedeldajad (nt. Marevan, Plavix), kui kannatanul veritsustõbi ehk Hemofiilia, kui kannatanu näost kahvatu ja/või kaetud külma higiga.